2024-09-21
Monomeeridon põhiühikud, mis moodustavad suure molekulmassiga ühendid (polümeerid). Need on ühendatud spetsiifiliste keemiliste reaktsioonide kaudu, moodustades pikad ahelad või keerulised kolmemõõtmelised struktuurid. Monomeeridel on oluline roll nii looduses kui ka tööstuslikus tootmises.
Võttes näiteks bioloogiat,monomeeridvõivad olla nukleotiidid, mis moodustavad DNA ja RNA. DNA koosneb desoksüribonukleotiididest, RNA koosneb ribonukleotiididest. Need nukleotiidid on geneetilise teabe kandmiseks ja edastamiseks seotud fosfodiestersidemete kaudu ahela struktuuridega.
Valkude sünteesis on monomeerid aminohapped. Aminohapped ühendatakse peptiidisidemete kaudu polüpeptiidiahelatega ning seejärel volditakse ja modifitseeritakse, moodustades spetsiifilise bioloogilise aktiivsusega valgumolekulid. Valgud on elutegevuse peamised kandjad ja osalevad peaaegu kõigis eluprotsessides.
Lisaks on keemiatööstuses ka monomeerid olulised toorained suure molekulmassiga materjalide sünteesimiseks. Näiteks saab etüleenmonomeerid polümeriseerida polüetüleenplastiks ja propüleenmonomeerid saab polümeriseerida polüpropüleeni kiud jne jne. Neid suure molekulmassiga materjale kasutatakse laialdaselt igapäevaelus, tööstuslikku tootmist ning teaduslikku ja tehnoloogilist arengut.
Kokkuvõtlikultmonomeeridon põhiühikud, mis moodustavad suure molekulmassiga ühendid, ning neil on oluline positsioon ja roll nii bioloogias kui ka keemiatööstuses.